Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne: Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1. Müüakse võltsitud kaupa originaali pähe

Seda tehakse nii internetis kui ka tänaval/poes müües. Kuid internetis kaupa ostes ei näe ise kaupa ja ei saa veenduda selle originaalsuses. Näiteks Suurbritannias paljastati 2010. Aastal suurim kelmus eBay ajaloos, kus kurjategijate rahvusvaheline müüs aastatel 2003-2008 miljonite naelte eest võltsitud golfikeppe ja muid selle mänguga seotuid tooteid. Jõugule saadi siis jälile, kui üks eakas naine üritas kaht eBayst ostetud golfikeppi tagastada, kuid ei saanud oma kirjadele vastust. (Allikas: http://forte.delfi.ee/news/digi/suurbritannias-paljastati-suurim-kelmus-ebay-ajaloos.d?id=25942595)

2. Internetipanga ja krediitkaadri andmete varastamine

Petturid suunavad turvaauke kasutades kasutajad näiteks internetipanga asemel petturite poolt loodud võltslehele, mis matkib kujunduse poolest panga lehekülge. Selle petturluse eesmärgiks on teada saada kasutajate kasutajanimed ja paroolid (võimalikult palju paroolikaadri koode).

Näiteks kasutati varastatud krediitkaardi andmeid Apple’i Tunes’i ja Amazoni muuskikapoodides rahapesuks. Grupeering tootis väidetavalt mitu muusikapala, sokutas need iTunes'i poodi müüki ja seejärel osteti neid varastatud krediitkaardi andmete abil tuhandeid kordi. Ühtekokku kulutati lugudele 750 000 dollari ulatuses varastatud raha, millest kurjategijateni jõudis 300 000 dollarit. (Allikas: http://forte.delfi.ee/news/digi/itunes-ja-amazon-sattusid-rahapesuskeemi.d?id=23875739)

3. Tööpakkumised

Kasutajatele saadetakse e-kirjad, kus lubatakse erinevaid suurt raha lubavaid tööotsi, kus inimene peaks kirjelduse järgi teenimiseks vaid veebilehtedel klikke. Selliste skeemide puhul nõuavad petturid töösoovijalt tasu tööle asumise eest ja teenivad nii ise kopsakaid summasid.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesanne: Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud. Peamiseks arendusprojektiks on Firefox, mis on vaba tarkvara ja Eestis üks kasutatuim veebilehitseja. Firefoxi projekt algas 2002 aastal, kus ta kasvas välja Netscape'ist. Firefox on kandnud veel kahte nime: Phoenix ja Firebird, 2004. aastal sai ametlikuks nimeks Firefox..
Firefoxi lähtekood on avatud ja litsentseeritud kolme litsentsiga: GNU, GPL/GNU, LGPL/MPL. Need lubavad Firefoxi vaadata, muuta ja levitada lähtekoodi. Firefoxi arendus on jagatud moodulitesse, kuis igal moodulil on oma omanik/ülemus, kes siis vastutab vastava mooduli arenduse eest. Omanik saab endale lisaks võtta abilisi, kes abistavad omaniku mooduli valmimisel. Firefoxil on olemas kogukonna portaal, kus kirjas kõik arendusega seonduv informatsioon.

LibreOffice loodi 2010. aastal, kui OpenOffice.org kogukonnal sai mõõt täis Oracle koostöösoovimatusest ja loodi uus mittetulundusühing The Document Foundation, mis jätkas OpenOffice.org arendamist, kuid uue nime all. LibreOffice'i tarkvara on paljude vabatahtlike ühisel tööl põhinev ja üheskoos arendatav tarkvara. LibreOffice on litsentseeritud GNU LGPL litsentsile, mis lubab samuti vaadata, muuta ja levitada lähtekoodi ning tarkvara. LibreOffice puhul on välja töötatud kogukonna eeskirjad http://wiki.documentfoundation.org/CommunityBylaws

Kokkuvõtlikult on Mozilla Firefoxi ja LibreOffice'i arenduse poolest sarnased. Mõlemal pool kasutatakse vabatahtlike, kes parandavad ja loovad tarkvara. Suur roll arenduses on kogukonna roll.

Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Mozilla_Firefox#cite_note-0
https://wiki.mozilla.org/Modules
http://et.libreoffice.org/
http://www.libreoffice.org/