Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne: Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1. Müüakse võltsitud kaupa originaali pähe

Seda tehakse nii internetis kui ka tänaval/poes müües. Kuid internetis kaupa ostes ei näe ise kaupa ja ei saa veenduda selle originaalsuses. Näiteks Suurbritannias paljastati 2010. Aastal suurim kelmus eBay ajaloos, kus kurjategijate rahvusvaheline müüs aastatel 2003-2008 miljonite naelte eest võltsitud golfikeppe ja muid selle mänguga seotuid tooteid. Jõugule saadi siis jälile, kui üks eakas naine üritas kaht eBayst ostetud golfikeppi tagastada, kuid ei saanud oma kirjadele vastust. (Allikas: http://forte.delfi.ee/news/digi/suurbritannias-paljastati-suurim-kelmus-ebay-ajaloos.d?id=25942595)

2. Internetipanga ja krediitkaadri andmete varastamine

Petturid suunavad turvaauke kasutades kasutajad näiteks internetipanga asemel petturite poolt loodud võltslehele, mis matkib kujunduse poolest panga lehekülge. Selle petturluse eesmärgiks on teada saada kasutajate kasutajanimed ja paroolid (võimalikult palju paroolikaadri koode).

Näiteks kasutati varastatud krediitkaardi andmeid Apple’i Tunes’i ja Amazoni muuskikapoodides rahapesuks. Grupeering tootis väidetavalt mitu muusikapala, sokutas need iTunes'i poodi müüki ja seejärel osteti neid varastatud krediitkaardi andmete abil tuhandeid kordi. Ühtekokku kulutati lugudele 750 000 dollari ulatuses varastatud raha, millest kurjategijateni jõudis 300 000 dollarit. (Allikas: http://forte.delfi.ee/news/digi/itunes-ja-amazon-sattusid-rahapesuskeemi.d?id=23875739)

3. Tööpakkumised

Kasutajatele saadetakse e-kirjad, kus lubatakse erinevaid suurt raha lubavaid tööotsi, kus inimene peaks kirjelduse järgi teenimiseks vaid veebilehtedel klikke. Selliste skeemide puhul nõuavad petturid töösoovijalt tasu tööle asumise eest ja teenivad nii ise kopsakaid summasid.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesanne: Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud. Peamiseks arendusprojektiks on Firefox, mis on vaba tarkvara ja Eestis üks kasutatuim veebilehitseja. Firefoxi projekt algas 2002 aastal, kus ta kasvas välja Netscape'ist. Firefox on kandnud veel kahte nime: Phoenix ja Firebird, 2004. aastal sai ametlikuks nimeks Firefox..
Firefoxi lähtekood on avatud ja litsentseeritud kolme litsentsiga: GNU, GPL/GNU, LGPL/MPL. Need lubavad Firefoxi vaadata, muuta ja levitada lähtekoodi. Firefoxi arendus on jagatud moodulitesse, kuis igal moodulil on oma omanik/ülemus, kes siis vastutab vastava mooduli arenduse eest. Omanik saab endale lisaks võtta abilisi, kes abistavad omaniku mooduli valmimisel. Firefoxil on olemas kogukonna portaal, kus kirjas kõik arendusega seonduv informatsioon.

LibreOffice loodi 2010. aastal, kui OpenOffice.org kogukonnal sai mõõt täis Oracle koostöösoovimatusest ja loodi uus mittetulundusühing The Document Foundation, mis jätkas OpenOffice.org arendamist, kuid uue nime all. LibreOffice'i tarkvara on paljude vabatahtlike ühisel tööl põhinev ja üheskoos arendatav tarkvara. LibreOffice on litsentseeritud GNU LGPL litsentsile, mis lubab samuti vaadata, muuta ja levitada lähtekoodi ning tarkvara. LibreOffice puhul on välja töötatud kogukonna eeskirjad http://wiki.documentfoundation.org/CommunityBylaws

Kokkuvõtlikult on Mozilla Firefoxi ja LibreOffice'i arenduse poolest sarnased. Mõlemal pool kasutatakse vabatahtlike, kes parandavad ja loovad tarkvara. Suur roll arenduses on kogukonna roll.

Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Mozilla_Firefox#cite_note-0
https://wiki.mozilla.org/Modules
http://et.libreoffice.org/
http://www.libreoffice.org/

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Nädala ülesanne: Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang.

Lugesin läbi eesti keelse variandi, mis oli väga mõtlema panev ning ka põnev. Artikkel oli väga hästi kirjutatud ja samuti tõlgitud. Ei kasutatud keerulisi definitsioone ja mõisteid, mis võimaldab artiklist aru saada kõigil.

Artikli alguses oleva peatükiga "Kes või mis on häkker?" peaks kindlasti tutvuma meedia, kuna nemad loovad ühiskonna jaoks vale pildi häkkeriteks, tembeldades neid kurjategijateks ja pättideks. Mitte IT valdkonnas töötavad isikud ei teagi sellist väljendit nagu „kräkker“, kahjuks ei tea seda ka mõned IT valdkonna töötajad.

Seetõttu mina arvan, et iga IT valdkonnas töötav ja õppiv isik peaks läbi lugema Raymondi Hacker-HOWTO, mis kindlasti muudaks arvamust häkkerist, tema olemusest, eetikast  ning häkkeriks saamisest.

Artiklis oli väga hästi välja toodud häkkeriks saamise etapid ja selle kohta erinevaid kasulikke linke. Ise sain sealt samuti ideid ja mõtteainet enese arendamiseks. Artikliks toodud häkkeriks saamise puntidega olen  nõus. Tippu jõudmiseks ja tunnustuse saamiseks tulebki pingutada ja õppida.

Aga mis siis ikka, tuleb alustada algusest. Ühele masinale Unix peale lasta ja alustada Pythoni uurimist:).

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne: Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

BSD litsents (Berkley Software Distribution license) on Berkeley Ülikoolis loodud BSD Unixilt pärinev vaba litsents, mis on üks lihtsamaid ja levinumaid copyleft’ivaba tarkvaralitsentse.

BSD litsentsi põhimõtte järgnev: tehke mida tahate, kuid andke teada, et kasutasite meie koodi. BSD litsentsiga kaitstud koodi kasutajal pole mingit kohustust pärast samamoodi lähtekoodi avaldada. Mis ongi suurimaks erinevuseks võrreldes GNU litsentsidega.

BSD litsentsiga koodi on kasutatud paljudes operatsioonisüsteemides, näiteks Windows, Linux, BSD. Samuti kasutab BSD litsentsi üks populaarsemaid blogi süsteeme Wordpress. Wordpressi kasutaja võib levitada selle tarkvara ja muuta (teha juurde täiendavaid plug-ins'eid). Kui arendusi on tehtud, peab kasutaja märkima üles millal ja kelle poolt vastav asi on tehtud ning jätma koodi avatuks järgnevatele kasutajatele.

http://opensource.org/licenses/bsd-license.php  - siin saab koostada BSD litsentsi oma tarkvarale. Tuleb vaid täita kolm välja (omanik, organisatsioon ja aasta) ja litsents on valmis.

Kasutatud materjalid:
www.kakupesa.net/kakk/docs/vabadlitsentsid.pdf
http://viki.pingviin.org/BSD_litsents
http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/tarkvaralitsentsid

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Nädala ülesanne: Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Minu jaoks on selle teema raske, kuna ei ole kursis autorikaitse ja intellektuaalomandi poolse juriidilise poolega. Kuid proovin panna omapoolse hinnangu.

Hetkel on igasugune intellektuaalomand ja litsentsid kasulik vaid monopolidele ning suurfirmadele. Nemad on võimelised ostma ja koostama vastavad patente, ärisaladusi jne. Omades suurt osa patentidest ja ärisaladusest, saavad suurfirmad ja monopolid ajada vastava toote hinna kõrgeks, mis omakorda suurendab kasutajate poolt piraatluse suurenemist, kuna vastav toode on paljude jaoks kallis.

Samas ma usun, et lõpuks üldsus märkab ja saab aru, mis toimub. Väikesed firmad suudavad pakkuda konkurentsi suurfirmadele ja monopolidele ning tavakasutajatele muutub toode hinnasõbralikuks ja  hästi kättesaadavaks.

Vaba tarkvara

Esiteks mis on vaba tarkvara? Vaba tarkvara ehk vabatarkvara on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada.

Ise kasutan nii vaba tarkvara kui ka mitte vaba tarkvara, viimast kahjuks liiga palju.

Ubuntu - üldjuhul olen operatsioonisüsteemina kasutanud Windowsi operatsioonisüsteeme, kuid olen vähesel määral kasutanud ja proovinud Ubuntut. Kuna ma olen Ubuntut nii vähe kasutanud, siis on see minu jaoks harjumatu ning võõras. Kuid kui ma peaksin ainult seda kasutama, siis poleks probleemi õppida seda kasutama.

Mozilla Firefox - seda veebibrauserit kasutan ma koguaeg. Väga hea mugav ja kiire veebibrauser.

GIMP - olen kasutanud, kuid vähe. Ise kasutan tavaliselt Adobe Photoshopi. Võrreldes Photoshopiga on põhilised funktsioonid GIMP'is fototöötluseks on olemas ja on lihtsasti kasutatav.

OpenOffice - olen ka kasutanud, kuid samuti vähe. Ainuke viga OpenOffice puhul on minuarust see, et selle rakenduse avamine võtab Windowsi keskkonnas suhteliselt kaua aega.

Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne: Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Varasem kogemus mul virtuaalmaailmadega on olnud üsnagi minimaalne, eriti viimasel ajal, kui eelistan reaalselt suhtlust virtuaalsele. Kuid tegin konto Second Lifi ning proovin jagada oma esmamuljet.

Second Life on virtuaalne maailm, välja töötatud Linden Lab-i poolt ja mis loodi 23 juuni 2003 aastal. Second Life'is saavad kasutajad uurida maailma, kohtuda teiste sealsete elanikega, suhelda kõigiga, tegutseda individuaalselt või ka osaleda rühma tegevuses. Samuti saab ise luua või vahetada virtuaalset vara ning teenuseid omavahel.

Second Life'i kasutamiseks tuli esmalt ennast registreerida, alla laadida klient ja see installida. Kui see sai tehtud, logisin esmakordselt sisse ja avanes vaatepilt virtuaalmaailma. Esmane mulje oli kehv, kuna graafililiselt ootasin enamat. Käisin seal erinevates maailmades, proovisin muuta oma avatari välimust (see osutus suhteliselt keeruliseks) ja liikuda ringi.

Väike ringkäik minus virtuaalmaailmade vastu huvi ei tekitanud. Võib-olla kui ma leiaks suhtluskaaslasi, siis oleks suurem huvi tutuvuda Second Life'ga, kuid praegu minust selle virtuaalmaailma regulaarselt kasutajat ei saa.

Märgendamine ja folksonoomia

Nagi.ee märksõnad

Nädala ülesanne: Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Heaks näiteks toon võrgukeskkonna Nagi.ee ja halvaks Postimees.ee.

Nagis on hästi välja toodud folksonoomia. Moodustatud on erinevad märksõnade kategooriad (näiteks viimase kuu popimad märksõnad ja popimad kaamerad). Pilte lisades saab kohe lisada vastavale pildile või kogu albumile märksõnad. Ise olen seal kasutanud kaamerate märksõnade pilve.

Postimehe uudistele lisatakse küll märksõnad, kuid üleüldist folksonoomiat on väga raske leida. Samuti kasutada otsingus märksõnu. Eraldi on olemas küll märksõnade pilv, kuid arvestades selle lehekülje mahukust, on see väga kesine.

Minu arvates tänapäeval ei tea paljud inimesed, et mis on üldse folksonoomia, ei teata selle väärtust ning ei osata seda kasutada.

Postimees.ee
märksõnade pilv

Wiki-maailm

Nädala ülesanne: Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Mõtted tuleks jällegi ajaveebi kirjutada.

Esmalt vastaksin väriseva häälega "Tere!".

Wikipediat olen isiklikult kasutanud eelkõige erinevate mõistete otsimiseks ja koolitööde tegemiseks. Ise ei ole ka ühtegi parandust sisse viinud.

Välimus - Wikipedia puhul on siiani välimus olnud suhteliselt tagasihoidlik ja minimalistlik ning püsinud aastaid ühesugune. Kujundus võiks olla veidike kaasaegsem ning mis tõmbaks ka tähelepanu ja jääks kasutajale meelde.

Meedia- ja helifailid -   näiteks erinevad sündmuseid kajastavad videoklippe on huvitavam jälgida, kui lihtsalt teksti. Samuti võiksid olla erinevate artistide juures ka nende looming.